„Ramsese seiklused jahil”

On ilus kevadine hommik ja Ramses ja tema peremees Peeter otsustavad minna jahile. Peeter puhastab oma püssi ja Ramses üritab teda aidata, kuid Peeter käsib tal hoopis otsida veel jahiks tarvilike asju. Ramses tuhnib kõigis sahtlites ja lõpuks leiab kõik mida vaja. Ta viib vajaliku Peetrile ja kõik on jahile minekuks valmis.
Ramses ja Peeter hakkavad juba jahile minema, kui Ramses jääb uksele seisma ja ootab kuni Peeter tagasi vaatas ja avastaks mis tal maha jäi. Peeter vaataski tagasi ja avastas, et Ramsese käes on tema prillid milleta ta ei saaks jahile minna. Peeter võttis oma prillid ja hakkas väravast välja minema, kui nägi, et Ramses jäi jälle ukse juurde seisma ja ootas, et Peeter märkaks taas mis tal maha jäi. Peeter pöördus tagasi ja märkas, et tal ei ole saapaid jalas. Ta oli Ramsele väga tänulik.
Peeter ja Ramses jõudsid metsa. Peeter uurib jälgi ja Ramses nuusib lihtsalt ringi. Järsku näeb Peeter ühte mets siga ja üritab teda lasta, kuid laseb koge matta mööda. T vilistas Ramsele , et ta püüaks sea kinni. Ramses siis jooksis ja jooksid, kui järsku tuli tal mõte hoopis põõsa alla pikali heita ja natuke põõnata. Lõpuks hakkas tal igav ja ta hakkas hoopis enda ümber lilli korjama. Ramses korjas suure kimbu kuni ei näinud selle tagant enam välja ja ta tundis ühte lamedat suurt ninakujulist asjandust. See oligi suur põdra nina. Ramses ehmatas ja üritas ennast lillekimbu taha peita kuid põder hakkas hoopis lilli sööma kuni jõudis Ramseseni. Ramses ehmatas ja jooksis ruttu, ruttu läbi metsa, kui nägi seal ühte suurt kivi. Ta ronis sinna kivi peale, kui järsku tundis, et kivi hakkas liikuma. Tuli välja, et see kivi oli hoopis see sama siga keda Peeter tahtis enne maha lasta. Siga jooksis ja jooksis ümber suure puu ja üritas iga hinna eest Ramset oma seljast maha tõugata. Lõpuks haaras Ramses ühest oksast ja rippus seal edasi kuni järsku keegi oleks teda nagu sihtinud kuid viimasel hetkel tuli siga täie hooga ja üritas Ramset litsuda kuid lõi ise oma pea ära. Õnneks ei kaotanud Ramses teadvust ning jooksis edasi kuni jäi ühe puu juurde seisma, et hinge tõmmata. Järsku kuuleb ta kellegi norskamist. Ramses üritab hääle järgi minna, kui järsku näeb põõsa taga väikest valget jänkut. Jänku on nii unine, et ei ärka isegi mitte koera haukumise peale ülesse. Kuid lõpuks haigutab ja tõuseb ülesse. Koer hakkab kohe haukuma kuid järsku märkab, et jänkut pole enam. Jänku oli vahepeal juba teie künka otsa jõudnud ja tegi seal Ramsesele naljakaid ja nõmedaid nägusi. Kui Ramses üritas teda kinni püüda siis ronis ta hoopis puuoksale. Kus tegi ta jälle neid nägusid. Lõpuks sai Ramses aru, et ta ei saa jänkut kätte ja üritas solvunut mängida, kuid jänku tuli Ramsese juurde ja tahtis vahe rahu sõlmida kuid Ramses ei teinud jänkus välja ja korja oma marju edasi. Lõpuks hakkas jänku ka marju korjama kuni said ninapidi kokku ja siis Ramses kummardas ja jänku tegi kniksu, ning koer ja jänku leppisid ära. Järsku tuli koerale meelde, et nad tulid ju Peetriga jahile ja ta lehvitas jänkule ja jooksis Peetrit otsima. Ramses leidis lõpuks Peetri puu alt põõnamas. Ramses haukus ühe korra ja siis tõusiski Peeter ülesse. Ramses näitas Peetrile oma korjatud marju ja Peeter oli Ramsese üle väga uhke.
Oli aeg hakata tasa pidi kodu poole minema. Tee oli väga udune ja peaaegu ei näinud midagi. Sama aegselt püüti ka jahti pidada Peeter vaatas jälgi ja Ramses nuuskis ringi kuni vilistas Peetrile ja see mida Ramses nägi oli ilus päikse tõus. Ramses ja Peeter imetlesid seda väga. Kuni järsku näitas Peeter Ramsesela jõe poole, et too sealt üle läheks ja jahisaaki otsiks. Nii kaua, kui Ramses jahti peab tuleb Peetri kõrvale üks ilus lind. Peeter vaatab linnu raamatust mis lind see küll on. Peetrile meeldib see lind väga. Samal ajal pidas Ramses jahti ja oli juba mandrile jõudnud. Kui järsku näeb Ramses kahte parti oma pesa pärast vaidlemas. Ramses kõnnib uhkelt pesa poole ja vallutab selle. Pardid, aga on ehmatusest suremas. Kui Ramses jahti pidas olid kõik linnud Peetri kohal ja tiirutasid Peetri pea kohal. Peeter on väga vihane ning lasi ühe korra oma püssist ning enamus linnud lendasid ära. Ka Ramses kuulis pauku. Kuna kõik linnud olid ära lennanud ei olnud kedagi mune haudumas ja Ramses otsustas selle enda peale võtta. Ramsesel oli väga igav seal istuda kuni ta kuulis väikest vilet. See tähendas, et munad hakkavad kooruma. Munadest tulid välja väiksed pardi pojad. Ramses oli väga õnnelik. Ta hakkas juba ära minema, kui kuulis, et pardid tulevad talle järgi. Ta üritas neid eemale peletada, kuid nad tulid ikka järele. Ramses jooksis nii kuidas jaksas kuni kukkus kogemata vette ja ta ei oska ju ujuda. Õnneks olid pardi pojad targad ja päästsid koera ära. Järsku ilmus välja pardi ema kes oli väga õnnelik, kui nägi pardi poegi. Järsku näitasid pardi pojad emale, et koer upub ja ema aitas koera uuesti välja ja tassisid Ramsese kõrvu pidi Peetri juurde. Lõpuks olid kõik õnnelikud.

Tähtpäevad.

Küünlapäev, 2. veebruar.

Küünlapäev on üks nendest päevadest, mis märgib poole talve möödumist. Selleks päevaks pidid pooled toiduvarud veel järgi olema, sest külma aega jätkus veel kauaks. Küünlapäeval ennustati palju. Usuti, et küünlapäeva päike lubab head heinaaega ja viljasaaki. Küünlapäeval söödi sealiha või seapead.
Minul ei ole erilisi kokku puuteid olnud küünlapäevaga ega sellepärast ei oskagi midagi öelda.


Lihavõtted ehk kevadpühad.

Esimene oluline liikuv püha on lihavõtted. Neid nimetatakse ka ülestõusmispühadeks, kevadpühadeks, kiigepühadeks, munadepühadeks. Lihavõtted on püha, mis vältab mitut päeva ja lõppeb rõõmsa pühapäevaga. Kõige levinumaks kombeks oli eestlaste sel päeval kiikumine. Alates 18. sajandist levis munade värvimine ja kinkimine.
Meie värvime ka iga aasta mune, aga me ei kingi neid. Minule see püha väga meeldib.



Jüripäev, 23. aprill.

Rahvakalendris on jüripäev eelkõige põllumeeste tähtpäev. Sel päeval lasti kari välja ja alustati künnitöid. Seega oli tegemist väga olulise sündmusega – uue tööaasta algusega. Jüripäeval oli suur tähtsus inimeste igapäevaelule. Näiteks usuti, et enne jüripäeva suplemine tagab hea tervise, kuid maas ei tohtinud veel istuda. Õhtul ja ööl enne jüripäeva tehti jürituld. Ümber tule mängiti ringmänge ja tantsiti.
Mina ei ole kunagi jüripäeva pidanud.


Volbriöö, 1. mai.

Muistsed germaanlased uskusid, et nõiad kogunevad ööl vastu esimest maid ehk Walburgi ööl Blocksbergi mäele metsikut pidu pidama. Seetõttu nimetatakse 1. maid volbripäevaks ja sellele eelnevat ööd volbriööks.
Sarnaselt jüriööle tehti ka volbriööl lõket ehk maituld ja pidutseti ikka korralikult, et tähistada talvevaimude lõpliku alla jäämist. Volbriööl riietati ka ennast nõidadeks.
Mina olen paaril nõiapeol käinu ja need olid väga lahedad.


Annepäev

Päeva nimi on seotud püha Anna, neitsi Maarja emaga, ja tinglikult võime pidada seda päeva lambapühaks.
17. sajandist on teateid annepäevasest lambaohvrist ja pidustustest Karksis, Hallistes ja Rõngus. 17. sajandi tava kohaselt toodi ohvriandidena pühapaika vaha ja vahakujukesi.
Püha Anna oli lammaste kaitsja ja seetõttu pöördutakse ka karjakaitse- ja ohvripalvetes ning loitsudes Anne poole, et ta kaitseks karja ja lambaid ohtude eest. Mia ei teadnud sellest päevast midagi.

Jaanipäev

Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Mina koos oma perega teeme ka lõket ja pidutseme.

Emakeelepäev

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes. Meil koolis on alati mingid üritused ja mängud, aga kodus me perega küll midagi ei tee.

Korjusepäev, 12. märtsil

Seda päeva tuntakse eeskätt vanimate trükiste põhjal ja see on üks teadlastele enam huvi pakkunud pühi, mille kohta on püstitatud huvitavaid hüpoteese. On arvatud, et see on vana rahvakogunemise aeg, samuti talihari ehk talve poolitaja, mille tähendus kandus hiljem muudele kalendripäevadele. Mitmed pseudoetümoloogiad said alguse asjaolust, et eestipärastatud nime Gregorius ei tuntud ära ega osatud seostada pühakunimega. Kirikukalendris on see paavst Gregorius Suure surmapäev. See on jällegi üks pühadest millest ma ei teadnud midagi enne tänast.

Kolletamisepäev – 14. oktoobril

Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kunagine eestpalvete päev sügistööde lõppedes. Rahvakalender jagas aasta vastavalt olulistele töödele kas neljaks või kaheks võrdseks osaks ja kolletamispäev märkis arvatavasti talve algust looduses. Päeva kohta on märkmeid üksnes varasemates trükistes, kus seda nimetatakse ajaks, mil lehed ja vili on oma värvi muutnud. See päev ei ole väga levinud, aga ma olen sellest kuulnud.

Hingedepäev – 2. november.

Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedepäev on minu meelest üks rahulikumaid päevi ültse.

Sünonüümid ja antonüümid

Mine Interneti-aadressile http://www.eki.ee/dict/ ja otsi sünonüümisõnastikust järgmiste sõnade sünonüümid:
vaene – kerjuslik, kehv.
roheline – haljas, rohukarva.
laps - suguvili, inimesehakatis.
jooksma – liduma, lippama.
julge - külmavereline, kartmatu.
õpilane – kooliõpilane, koolilaps.
sööma – suure isuga.
ohtlik – hädaohtlik, kardetav.
meeldima – meeltmööda, suurepärane.
väljamõeldis – luiskejutt, vale lugu.
Antonüümisõnastikust otsi järgmiste sõnade antonüümid:
sile – kortsus.
helde – ihne.
sitke – sõre.
lähedane - elukauge
värske - vana
ärev - rahutu
virk – laisk.
lõbus - rõõmutu
kitsas - lai
hapu - magus
raske - kerge
tuhm - pimestav
puhas - must

Meil juhtub koolis nii naljakaid asju.

Meil oli eelmise aasta lõpus neljanda klassi lõpupidu. See oli üks meie kõige lahedamaid pidusid. Seal peol tutvusime me oma uue õpetajaga. See toimus Glehni lossis.Peol esinesid kõik lapsed meie aineõpetajad. Õpetajad olid kõige naljakamad, nad esinesid ühe lastelauluga mille nad olid ümber teinud. Terve klass ja vanemad naersid. Veel esinesime meie tantsuga ja mõned lapsed laulsid ka.Lõpuks jagati igale lapsele tunnistus kus oli kirjas mida tema oskab paremini, kui teised. Pärast piduliku osa hakati tantsima, söödi meie klassi pildiga torti, lauldi, tutvuti lossiga, käidi õues mängimas ja räägiti lihtsalt juttu. Pidu kestis umbes kella üheksani.Järgmisel päeval rääkisid kõik, kui tore see pidu oli. See on praeguseni kindlasti kõigil meeles.

Mina

Minu nimi on Elina Klesman. Ma olen 11. aastane ja ma käin 5. klassis Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Minu hobideks on tantsimine ma olen käinud tantsimas 7 aastat. Mul ei ole õdesid ega vendi, aga mul on koer nimega Luna. Vabalajal meeldib mulle sõpradega olla. Ma olen rõõmsa meelne ja lõbus.